Arvutite ja interneti kasutamine eesti elanike hulgas

 

SISUKORD:

Lühikokkuvõte

Sissejuhatus

I Metoodika kirjeldus

 

II Tulemused

 

2.1. Arvuti kasutamine üldse

 

2.1.1. Üleüldine kasutamine

2.1.2. Arvuti kasutusaktiivsus

2.1.3. Arvuti kasutusaeg

2.1.4. Arvuti kasutuskoht

2.1.5. Arvuti mittekasutajad

 

2.2 Peamise arvuti omadused ja olemasolu kodus

 

2.2.1. Peamise arvuti kvaliteet

2.2.2. Arvuti kodus

 

2.3. Arvuti kasutamispõhjused

 

2.3.1. Tegevused arvuti kasutamisel

2.3.2. Interneti kasutamine

2.3.3. E-maili kasutamine

 

2.4. Märksõnade teadmine

2.5. Hoiakud ja hirmud arvuti kasutamisel

LÜHIKOKKUVÕTE

Lähtuvalt Balti meediateabe AS poolt läbiviidud esinduslikust uuringust Eesti 15-74aastaste elanike hulgas on kolmandik (33%) Eesti elanikke kasutanud kunagi oma elus arvutit.

•15-19aastastest on arvutit kasutanud kolm neljandikku. Samas nende vanematest on seda teinud ainult iga viies ehk üle kolme korra vähem. Päevas kasutab arvutit keskmiselt 116 tuhat inimest ehk 10,5% 15-74aastastest Eesti elanikest ja nad veedavad arvuti ees ligi kolm tundi.

•Arvuti suurkasutajaid - inimesi, kes kasutavad arvutit viiel või enamal päeval nädalas, on Eestis 108 tuhat ning neid saab iseloomustada järgmiste tunnustega 20-49aastased, kõrgharidusega ja heal järjel olevad inimesed.

•Endiselt on peamiseks arvuti kasutuskohaks oma töökoht, millele järgneb kool ja kodu. Küllatki tähtis on ka arvuti kasutamiskohana sõprade ja tuttavate kodu. Märkimist väärib kooli osatähtsus arvuti kasutuskohana vaesemate ja maa-elanike hulgas.

•Arvuti mittekasutajatest plaanib 13% järgmise 12 kuu jooksul arvutit kasutama hakata, mis võib suurendada arvuti kasutajate arvu veerandi võrra.

•Arvuti kasutamise võimalus kodus on 11% inimestest, neist alla poole on seda ka teinud. Järgmise 12 kuu jooksul plaanib 7% inmestest kas ise või keegi pereliikmetest osta arvutit.

•Peamiseks põhjuseks, miks arvutit kasutatakse on tekstitöötlusprogrammide kasutamine, millele järgnevad arvutimängude mängimine. 69 tuhat ehk 6% Eesti 15-74aastast elanikku on kasutanud viimase kuue kuu jooksul internetti. Ainult 1% elanikest on kodus interneti ühendusega arvuti. Märkimist väärib, et Eesti interneti kasutajate hulgas sarnaneb naiste osakaal (38%) USA ja Suurbritannia vastavale näitajale. Samas on internet siiski paljuski nooremate inimeste pärusmaa - 89% Eesti interneti kasutajatest on vanuses 15-39 aastat. Peamiseks interneti kasutamise põhjuseks oli informatsiooni otsimine.

•E-maili suurt potentsiaali on märkinud mitmed uurijad. Eestis on saanud või saatnud e-maili 5% elanikest.

•Teemaga seotud märksõnadest teatakse kõige paremini sõna "Internet", millest enne intervjuud oli kuulnud 74% kõigist vastajatest.

•Erinevatest väidetest, millega mõõdeti erinevaid hoiakuid ja hirme, mis vastajatel arvutite ja nendega suhtlemise kohta on, pälvis kõige suurema üksmeele internetipunktide idee (81% nõus ideega). 73% vastajatest nõustus sellega, et arvuti jääb tänu oma hinnale rikkamate inimeste pärusmaaks. Võrdselt 62% oli nõus väidetega "Mul ei ole mingit kartust arvuti kasutamisel" (ei olnud nõus 16%) ja "Arvuti peaks olema peamiselt selleks, et teha tööasju" (ei olnud nõus 30%). Kõige väiksem oli nõustujate ja mittenõustujate osakaal mõnevõrra provotseeriva väite, et internetiga samaväärse info saab kätte ka raamatute ja ajakirjanduse vahendusel (46% nõus ja 34% ei olnud nõus).

SISSEJUHATUS

 

Ajavahemikul 13.- 19. veebruar 1997 viis Balti Meediateabe AS - Baltic Media Facts EMORi Omnibuss-uuringu raames läbi uuringu "Arvutite ja interneti kasutamisest Eesti elanike hulgas".

Antud uuring on plaanitud alustama laiemat samateemalist uuringuprojekti. Arvutid ja nendega seotud tooted ja teenused on viimase aastakümne jooksul olnud üks enim arenenud majandusharu. Areng on olnud märkimisväärne nii majandusharu rahalises väärtuses kui ka riistvara ja tarkvara üleüldise arengu ning kasutajate seisukohalt. Eestile ei kuulu küll selles arengus juhtpositsioon, kuid uhkusega võime tunnistada, et Eesti ei sörgi ka kogu ülejäänud maailma sabas vaid pürib julgelt infomaailma 'suurte' hulka. Viimasel ajal palju jutuks olnud "Tiigrihüppe" projekt on mitmeidki huvirühmi Eestis sundinud tõsisemalt analüüsima hetkeolukorda, et mõista, milliselt platvormilt me arenema hakkame või õigemini, milline on hetkeseis protsessi puhul, mis toimub otsustajatest sõltumatult, ja kuivõrd ning mis suunas oleks neid 'hüppajaid' vaja suunata. Antud uuringu esmane eesmärk ongi anda läbilõige veebruaris 1997 Eesti ühiskonnas eksisteerinud olukorrast arvutite kasutamisest, omamisest, tarbimisest ning võimalike hirmude ja ohtude selgitamine 'teise kirjaoskuse' suhtes.

Uuring viidi läbi Eesti Rahvusraamatukogu finantsilisel toel (UNDP Eesti projekt). Võimaldamaks ühiskonnale oluliste andmete laialdasemat kasutamist ja eneseanalüüsi teostamist, siis on antud uuring lisaks paberkujul täisaruandele ja lühikokkuvõttele leitav ka Interneti koduleheküljelt http://www.bmf.ee/internet.html . Uuringu tulemuste omandiõigus kuulub Balti Meediateabe ASile.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas on esitatud uuringu tulemused nii graafiliselt kui ka kommenteeritult.

Paberaruande lisas on esitatud küsimustik (nii eesti kui ka vene keeles) ja tabelaruanne.

 

METOODIKA KIRJELDUS

Valim ja küsitlus

Uuring viidi läbi personaalintervjuusid (face-to-face interviews) kasutades. Küsitlustöös osales 87 spetsiaalse ettevalmistuse saanud AS EMORi küsitlejat. Valimi koostamise aluseks võeti Eesti Statistikaameti arvestuslikud rahvastiku andmed seisuga 1. jaanuar 1996. Valimi koostamise meetod oli kihistatud kaheastmeline juhuvalim. Väljavõte on esinduslik Eesti 15-74aastaste elanike lõikes, kelle arv on seisuga 1. jaanuar 1996 1108167.

Küsitlus plaaniti viia läbi 1000 vastaja hulgas. Intervjuusid teostati 996. Uuringu esinduslikkuse tagamiseks kasutati kaalumist.

Uuringu tulemuste esitluses on sagedamini kasutatud soo, vanuse, rahvuse ja asulatüübi lõikeid.

Andmetöötlus

 

Andmete töötlemisel kasutati andmeanalüüsiprogrammi ODIN.

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Oleme andnud vea piirid 95% tõenäosusega, arvestades koguvalimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust. 

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolsed kontaktisikud: Mihhail Ottmaa, Linnar Viik

Uuringu kava ja aruande koostamine: Margo Veskimägi

Valimi koostamine: Helje Proosa

Küsitlustöö koordineerimine: Marge Vainre

Andmesisestus: Marit Talivee

Tabeltöötlus: Karin Laur

Graafilised tööd: Garry Ingel

Tõlkimine (ankeet vene keelde): Tatjana Krieger

Tõlkimine (aruanne inglise keelde): Margo Veskimägi, Karin Laur

 

II TULEMUSED